Kakskümmend aastat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ̶ kuidas meil on läinud?

Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.

Kuidas muuta avalikus sektoris tellitav toit tervislikumaks ja keskkonnahoidlikumaks?

Iga päev toitlustab avalik sektor üle 270 000 inimese, koolilastest ajateenijateni. Tervisliku ja keskkonnasäästliku toidu pakkumine neile kõigile toetab nende tervist, vähendab tervise ja keskkonnaga seotud kulusid ühiskonnas ja on lähiaastate reaalsus.

Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaatidega?

Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaaditeenusega ning mida arvavad teenusest kohalikud omavalitsused? Nendele küsimustele on otsitud vastuseid värskelt valminud analüüsis, mille koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sellest, millised olid analüüsi peamised leiud ja järeldused, kirjutab Taavi Kurvits ministeeriumi regionaalarengu osakonnast.

Ülevaade regionaalarengu programmidest Ida-Virumaal

Ida-Virumaa on suur ning mitmekesise looduse ja põneva tööstustaustaga piirkond. Maakonna sotsiaalmajanduslik olukord annab aga kahjuks mitme näitaja puhul aimu mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega. Postituses toome näiteid toetustest, mida antakse Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Kaskaad ja veterinaarravimid

Mis on veterinaarias kaskaad ja kuidas see mõjutab loomade ravi ja ravimite kättesaadavust?

Sealiha tootmine Eestis

Teadlased, loomakasvatajad, lihatootjad ja -kaupmehed on märganud, et tarbijad on muutunud sealiha suhtes tähelepanelikumaks ning kohati ka kriitilisemaks – üha rohkem tuntakse huvi, kus ja millistes tingimustes loomi kasvatatakse. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu liha kvaliteedile.

Ministeerium arutab harrastajatega püügiõigustasude ajakohastamise üle

Kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol. Miks on tasud harrastuspüügil olulised ja kuidas on neid plaanis ajakohastada?

Vahekultuurid – kingitus mullale

Mis on vahekultuurid ja kuidas neid kasvatada? Sellest kirjutavad Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna teadur Merili Toom ning teravilja ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur Ülle Tamm.

Euroopa Komisjoni ettepanekud loomade transportimisel loomade heaolu tagamiseks

Euroopa nõukogu määruse 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, hindamine ja Euroopa elanike arvamusega arvestamine on jõudnud selleni, et Euroopa komisjon avaldas ettepaneku uue õigusakti kehtestamiseks.

Omavalitsuste alusseadus läheb 101. korda muutmisele. Räägi kaasa!

Jaanuari lõpuni saab eelnõude infosüsteemis esitada ettepanekuid kohalike omavalitsuste aluskorra seaduse muutmise eelnõule. Mida on kavas muuta ning miks on see vajalik?